IT ajaloost, mis on kadunud ja mida siiani kasutame

Tehnoloogia areng toimub ülikiiresti, mis mõni aeg tagasi oli tehnoloogiline tipp võib oma staatuse kaotada üsna pea. Konkurents on tihe ning pidevalt tegeletakse lahenduste ja asjade arendamisega, et saada veel paremaid tooteid/teenuseid. Kuid on lahendusi mis küll ajajooksul on parendatud kuid nende põhiolemus on suhteliselt sama ja mida inimesed ikka veel kasutavad.

Tooksin esmalt näite tehnoloogilisest lahendusest mis jäi ajale täiesti jalgu ning on praktiliselt ära kadunud. Diskett ehk floppy disk - tegemist on ruudukujulise plastik andmekandjaga mille keskel oli magnetandmekandja. Aastal 1971 kui tuli esimene diskett oli selle mahutavus 79,7kB, aastaks 1999 oli juba 200MB, paraku aga mida rohkem inimesed kasutavad arvutit seda rohkem tekib andmeid mida oleks vaja kuskile salvestada, hallata, jagada jne. Kuna disketi andmemahud jäid aga väikeseks siis hakati kasutama CD-sid (Compact Disk), mis loodi küll algselt helisalvestamiseks kuid hiljem hakati kasutama ka andmete salvestamiseks. Kuigi CD andmete salvestussüstem tuli juba 1990 aga kuna algselt maksis see 35 000 dollarit siis seda väga kasutama ei hakatud. 1995 tutvustas HP oma salvestit mis maksis lõpuks alla 1000 dollari ning seega hakati seda rohkem kasutama andmete salvestamiseks. Kuna CD'ga oli võimalik salvestada kuskil 700MB andmeid siis hakkasid väikese andmemahuga disketid turult kaduma. Kuid CD miinuseks sai see, et seal olevaid andmeid ei saanud üle kirjutada, lisaks ei olnud võimalik andmeid ka kustutada mis oli turvariskiks kuna CD ära viskamisel on võimalik pääseda selle enda kätte saamisel andmetele ligi. Nüüdseks on andmekandjana ka CD-d turult kadunud ning asendunud mälupulgaga, mille mälumaht ulatub juba 1 terabaidini. Tänapäevaseks andmekandjaks nimetaksin ka pilve, laadides andmed pilve on need sulle igal pool ja igal ajal kätte saadavad. Ei ole ohtu, et näiteks mälupulk oluliste andmetega kuhugi ära kaob. Esimene pilveteenuse pakkuja oli Dropbox ning lisaks pakuvad seda ka iCloud, Office365, Google Drive jne.

Tehnoloogia areng toimub ülikiiresti, mis mõni aeg tagasi oli tehnoloogiline tipp võib oma staatuse kaotada üsna pea. Konkurents on tihe ning pidevalt tegeletakse lahenduste ja asjade arvendamisega, et saada veel paremaid tooteid/teenuseid. Kuid on lahendusi mis küll ajajooksul on parendatud kuid nende põhiolemus on suhteliselt sama ja mida inimesed ikka veel kasutavad.

Teise näitena tooksin midagi mis on meiega aegade algusest kaasas käinud ja igale arvutikasutajale tuttav - Microsoft Windows. See tuli turule aastal 1985 ning algselt oli see MS-DOS’I lisandprogramm. Juba tol ajal põhinesid need Intelx86 arhitektuuril ning tänapäeval on peaaegu kõik Windowsi versioonid toodetud just sellele platvormile. Windows operatsioonisüsteem moodustab kuskil 90% turust. Windowsi edu on ilmselt olnud ka selles, et nemad annavad litsentse ka teistele arvutitootajatele erinevalt näiteks Apple’ist. Kuna Windows on enam levinud operatsioonisüsteem siis ka paljud tarkvarad ühilduvad kõige paremini Windowsiga kuna kasutajaid on palju siis on ka põhjust just selle operatsioonisüsteemiga ühildamisega vaeva näha. Lisaks on Microsoftil endal palju kontoritarkvara ehk siis tööalaseks kasutamiseks on peamine operatsioonisüsteem siiski Windows.